Issand, kui kohutav. Miks peavad kõik halvad asjad korraga kaela sadama?
Eelmisel reedel tabas mind kohutav õnnetus. Mu armas ja kallis läpakas viskas sussid püsti nii nagu mina kunagi kaugemas tulevikus (loodetavasti hästi kauges!) ka teen.
Eile võtsin kokku kogu oma jõuvarud ning suundusin saatjadaami saatel arvutipoodi uut arvutit ostma. Jõudisn õnnelikult poodi ja suutsin ka arvuti välja valida aga siis juhtus midagi ootamatut.
Nimelt kadus mul jõud ja ma kukusin kokku. Issand kui piinlik. Mulle kutsuti kiirabi ja kogu kaupluses viibinud said osa suurepärasest etendusest minuga peaosas. Issand, ma ei lähe enam kunagi sinna poodi.
Kiirabi viis mind haiglasse kus olin tunnikese tilgutite all ja siis lasti koju kuhu ma kangesti kibelesin, sest Klicki arvutipoe müüja oli oma ülesannete tasemel ning suutis mulle veel arvuti ka ära müüa.
Nüüd siis olen juba teist päeva mässanud uue arvutiga. Välimuselt pole tal väga vigagi aga Windows Vista - ma oleks tahtnud ikka XP´d aga mitte ühesgi müügil olnud arvutis seda polnud!? - see sakib ju täiega. Mida ma nüüd peale hakkan, kas tõmban nööri kaela või panen ennast põlema?
Täna sain ka interneti ühenduse ja nüüd viin end kurssi viie-kuue päeva jookjsul juhtunuga, et leida midagi mille kallal ilkuda, ironiseerida, kiita või lihtsalt niisama heast südamest seda teistega jagada.
Lilleke
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
.jpg)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar