Ongi kõik... vist?

Ongi kõik. Ei mitte logimisega. Seda teen ma kuni surmani. Ja seda sõna otses mõtes. Või vähemalt seni kuni mu mõistus selge on ja näpud klaviatuuri käsitseda.

Käisin eile Tartus arsti juures. Doktoril oli mulle tõsine jutt.

Konsiiliumi otsusega jäetakse katki pooleks aastaks planeeritud 6-8 kordne keemiaravi kuur, sest see võib mulle oma tugevusega eluohtlikuks muutuda.

Nüüd olen kaheks kuuks igasugustes arstil käikudest vaba (vähemalt seni kuni olukord peaks järsku halvenema). Siis tehakse uued uuringud ja vaadatake, mis edasi saab.

Mis iganes nad ka ei otsustaks minu jaoks see midagi ehad ei tähenda seega ongi kõik... See on nii raske. Ma olen nutnud märjaks loendamatul hulgal taskurätte ja paber kätterätte.

Iga asi millega pean alustama paneb aga küsima, kas ma selle ka lõpule viin. Oma lillesalong jääbki ainult unistuseks ja kavandeiks paberil.

Järgmisel nädalal on mu sünnipäev. Kas see jääb mu viimaseks? Samamoodi on kõige muuga. Viimased valimised (lähen homme valima, sest iga hääl loeb ja siis on mul vähemalt õigus oma hambaid linna volikogu kallal teritada)? Viimased jõulud? Kõik võib jääda viimaseks.

Kas ma uut presidenti ei näegi? Loodetavasti on ta naissoost, sest ega me soomlastest, lätlastest ja leedukatest kehvemad pole.

Aga aitab nutulaulust. Tegelikult ma surma ei kardagi, lihtsalt see ajab vihale (ja nutma), et see nii vara peab juhtuma.

Olles lilleseadja ja põhilise tulu sain matuseteeninduses kimpe ja pärgi tehes puutusin tahes tahmata kokku ka leinajatega, kes oma mures ei suutnud mõelda mida nad soovivad võida kadunuke oleks soovinud.

Et enda puhul seda vältida, olen koostanud stsenaariumi oma viimase teekonna alguseks. Milline kirst (2m, roheline), millised lilled, riided. Kes jutlustab ja mida ta rääkida võiks. Keda kutsuda. Viimane teekond morgist - surnuaiani peatustega eelmiste ja praeguse kodu juures, jne.jne.

Sama soovitaksin ka teistele, sest siis saate ka ise osa oma viimase teekonna algusest.

Nii aitab morbiidsetest teemadest. Pühkige palgeilt pisarad ning jääge ootama Lillekese veidra huumorisoone uusi leide.

Lilleke/ pilt: Lilleke, 2009