Evelin avas shoppingu-aasta ehk kuhu kadus jaanuar?

Keerasin hommikul kalendris uue lehe ja avastasin üllatusega, et käes on 01.veebruar. Aga kuhu kadus jaanuar?

Kiilad mehed mulle ei istu. Oleks juba märts või veel parem oktoober :) See oli kommentaar illustratsioonile!

Nutulaulu.
Minu jaanuar möödus Valga Haiglas mida rahvasuus kutsutakse ka surnukuuriks. Nojah, arvamusi on igasuguseid. Minu arvamus on siiski, et asi on igas inimeses endas. Kui oled juba loomult jobu siis kohaldatakse sind ka vastavalt. Aga mina olen selline vaikne ja rahulik ning saan ka vastavalt koheldud.

Kui ma algul haiglasse sisse läksin siis suhtuti minusse kui tavalise patsienti, kes saab ravi ja lahkub aga kui kogu personaal vahetuste jooksul endale selgeks tegi mis mul tegelikult viga on siis muutus ka suhtumine.

Kes tuli ja tundis siirast huvi, pistis õhtutee kõrvale lisa küpsise, kes tuli ja uuris kas valutab ja kas ma sooviksin valuvaigisti süsti. Kes hakkas nunnuks kutsuma. Issand, ma pidin palatikaaslaste ees piinlikusest maa alla vajuma.

Sama asja kogesin mullu ka Tartu Ülikooli Kliinikumis olles.

Pikapeale siiski muutub asi minu jaoks tüütavaks ja teeb mind närviliseks, sest kindlasti nad teavad rohkem kui välja näitavad. On nad ju kindlasti varem minu taoliste juhtumitega kokku puutunud ja võivad aimata, mis mind veel ees ootab.

Shoppingu-aasta!
Eile väisas proua Evelin Narva linna, kus avas pidulikult shoppingu-aasta kuigi oma esimese ostu tegi ta juba varem, kui lasi endale uue(d) hamba(d) panna. Järgmine suur ost, mille ta teeb on muidugi aastapäeva vastuvõtu kleit, mille disainib jälle Aarne Niit. Võib juba ette kindel olla, et tegu on mingi jõledusega, mida võib kanda „Tantsud tähtedega“ saates aga mitte riigi ühel esindusüritusel.

Blogimisest.
Kui mina blogimisega alustasin oli see elitaarne tegevus ja blogija võis end tunda kellenagi. Nüüd pea aasta hiljem on olukord muutunud ning uusi blogijaid kerkib nagu seeni pärast vihma.

Viimane uus blogija, kelle ma enda jaoks avastasin on Eesti esinen e metroseksuaal Vaido Neigaus, kes kajastab oma blogis oma igapäeva juhtumeid stiilis a la „olin esimest korda Pärnu kuursaalis ja mind võeti hästi vastu. Andsin ka autogramme. Olen ilgelt lahe“, „tuldi autoga järgi ja sõitsime minu poole ning tegin süüa. Olen vinge kokk“

No kamoon mees, kui sul midagi asjalikku öelda ei ole siis mine ja siutsu Twitteris aga ära risusta hinnalist blogisfääri muidu võib minu mõttetu Lillekese blogi teiste hulka ära kaduda.

Veebruar.
Veebruar saab tihe kuu olema. Kõigepealt sõbrapäev. Otsisingi täna kapist punased lilled ja kõik südamega asjad välja ja panin ära viimased jõulukaunistused. Jah, jõulukaunistused. 01.veebruaril!

Lillekese blogi esimene sünnipäev (21.veebruaril). Mari-Leenu sünnipäev. Vabariigi aastapäev, millelt teeme peaaegu-LIVE kleidihindamise.

Muidugi seda kõike juhul kui tervis lubab ja ma jälle haiglasse ei kuku.

Lilleke